Kuidas raalida välja parim ehitaja?

Hinna järgi ehitajat valides ei pruugi töö tulemus olla selline, nagu sooviti. Pettumuse vältimiseks tasub enne hinnavõrdlust selgusele jõuda, kas odav töö tagab soovitud kvaliteedi, kirjutab 27. jaanuari Äripäev ehituse rubriigis. 

OÜ Hanset juhatuse liikme Hannes Hübneri hinnangul jagunevad tellijad pooleks: pooled ei vali töö tegijat piisavalt hoolega, ülejäänud teevad liigagi põhjalikku eeltööd. "Mõeldakse üle,“ kirjeldas Hübner.

"Need, kes pole ise ehitamisega kokku puutunud, küsivad väga imelikke asju,“ märkis ta. "Vaadatakse internetist soovitusi ja küsitakse siis asjassepuutumatuid küsimusi. Takerdutatakse liialt detailidesse." Ta lisas, et kõike pole võimalik ehitusprotsessis ette näha.

Hübner rõhutas, et hanke korraldamisest ja sobiva töötegeja valimisest olulisem on enne ehitamist ja pakkumiste küsimist läbi mõelda, mida täpselt soovitakse - et hiljem ei peaks hakkama asju ümber tegema.

Hübneri sõnul ei osata tihti isegi projekti pealt ette kujutada, milline hoone hakkab välja nägema. Näiteks juhtub nii, et ei olda rahul juba valmisehitatud ukseava suurusega. "Võimalusel teeme muidugi ümber, aga see nõuab lisaressurssi," ütles Hübner. "Probleem on see igal juhul," märkis ta, eriti näiteks vannitubades, kus asjade ümber paigutamine on seotud ka põranda all või seinas paiknevate torudega.

Hübner lisas, et alles hiljuti oli neil järjest tegu kahe majaga, kus asjad olid juba sisse toodud ja alles siis mõeldi ümber, et nii ikka ei sobi.

Hanset ise projekte ei tee, aga kliendile võiks Hübneri sõnul abiks olla näiteks uudne 3D-projekteerimine, mis aitab jooniseid halvasti mõistval inimesel selgemini tulevast kodu ette kujutada. "Aga enamasti tehakse ainult tavaline projekt ehitusloa saamiseks, isegi sisustusprojekte tehakse harva, rääkimata 3Dst," nentis ta.

Valik põhineb usaldusel

OÜ 4SEINA juhatuse liikme Madis Pihelgase kogemusel lähtutakse ehitusfirma valikul usaldusest. "Otsitakse internetist tausta. Kui on probleemne tegija, leiab tema kohta ka palju probleemseid kirjeldusi," ütles Pihelgas.

Ta lisas, et muidugi võib mõni pretensioonikas klient ka hea töömehe kohta kriitikat kirjutada. "Olen ka ise näinud kliente, kellega ongi võimatu koostööd teha," tunnistas ta. "Kui ettevõte on aastaid tegutsenud ja nende kohta leiab vaid mõne halva kommentaari, siis see ei tähenda midagi. Kui firma teeb halba tööd, on palju halbu kommentaare."Pihelgase sõnul oleneb palju tellijast. "Enamik meie tellijaist ei ole ehitusinimesed," ütles Pihelgas. Firma põhilised kliendid on korteriühistud, kes tellivad siseviimistlustöid. "Mõni klient palkab ka ehitusjärelevalve, aga neid on vähe. Enamasti püütakse siiski oma jõududega hakkama saada," ütles ta.

Tema sõnul on viimistluses palju eri hinnaklassist võimalusi. "On olemas eri klaasid ja võimalused, kõik eri hinnaga, aga inimene, kes pole asjaga kursis, võib mõelda, et mis seal vahet ja valida vaid hinna järgi," rääkis Pihelgas. "Ega ma ise ka ei oskaks valida, kui ei töötaks viimistlusega," lisas ta.

Seetõttu räägitakse üksteisest palju mööda. "Üritan alati selgitada, mida üks või teine töö endas sisaldab ja milline on tulemus," märkis Pihelgas. Ta soovitab huvilistel alati ka tehtud töid vaatama minna, et oleks selge, millise tulemuse hinna eest saab. "Nendega, kes on paaril objektil käinud ja tutvunud eri klasside kvaliteediga, ei ole hiljem probleeme," selgitas ta. "Muidugi on ka neid, kes ei viitsi või ei soovi vaatama minna ja nendega võib hiljem juhtuda, et kui valiti hinna järgi, siis see, mis selle eest saadakse, ei vasta loodetule," selgitas Pihelgas.

Pettunud kliente jääb tema sõnul aastatega siiski aina vähemaks. "See on iseenesest huvitav, sest enamik tellijatest ei ole ehituse inimesed ja vaevalt, et nad on endale kõik võimalused selgeks teinud. Pigem olen ise targem ja teen head "müügitööd", kuna oskan paremini seletada, mis on oodatav tulemus," möönis Pihelgas.

Kuidas saada hangetel paremaid pakkumisi?

Hangete edukus sõltub sellest, kui hästi on ette valmistatud hindamise metoodika ja kuidas see toetab soovitud tulemuse saavutamist. Teisisõnu – saad selle, mida ja kuidas küsid.

Eesti hangetes on valdavalt valikukriteeriumiks madalaim hind. Sellega on kaasnenud nii edulugusid kui ka valusaid õppetunde. Suuremad hankijad on viimasel ajal võtnud suuna väärtuspõhistele hangetele, kus lisaks hinnale lastakse pakkujatel lähemalt oma pakkumised lahti seletada.

Eestis on muutus visa, kuid näiteks nii põhjanaabrid kui ka Inglismaa on valinud suuna, mis aitab välja sõeluda pakkujatest parimad, ja seda üldse mitte hinnapõhiselt.

Kuna nii Inglismaa kui ka Eesti riigihangete seadustik põhineb suuresti Euroopa Liidu direktiividel, on mõlemal riigil mängureeglid samad. ELi direktiiv ütleb, et avaliku sektori konkursi võitjaks valitakse “majanduslikult soodsaim” ehk madalaima hinna pakkuja, või parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuja. Suur osa Suurbritannia avalikust sektorist kasutab hindamisel parima hinna ja kvaliteedi suhet ning on loonud metoodika, mis teenindab eesmärki valida välja pakkuja, kes vastab nõuetele nii hinna kui ka kvaliteedi poolest.

Selleks loodud hindamismetoodika võib olla väga keeruline, sisaldades erinevaid valemeid. Mõnikord on püütud hindamismetoodikat ühest valdkonnast teise otse üle võtta, mis aga alati ei anna soovitud tulemust. Hankija on sel juhul endiselt pettunud, et parim pakkumus ei vasta ootustele.

Hindamisel mängib suurt rolli see, kui hästi pakkuja on saanud ülesandest aru ja kuidas ta suudab tagada läbipaistvuse ja koostöö kogu hanke elluviimise jooksul. Lisahindamiskriteeriumeid võib tänapäeval võtta kui eraldi teadust, mis aitab hankijal saada seda, mida tegelikult soovitakse. Loodavaid kriteeriume saab kohaldada neid järjekindlalt kasutades.